Lootus 2000 - Kiirabi koostöö teiste meditsiini formeeringutega
I põhlmõte: haiglate kategoriseerimine.
1. Kiirabi nõuded spetsialiseeritud paljuprofiilse erakorralise haigla erakorralise meditsiini keskusele ( vastuvõtu osakonnale).
Praktiliselt teostatav Tartu Maarjamõisa, Tallinna Keskhaigla ja Mustamäe Haigla baasil:
* valve 24 tundi
* haige üleandmine 5 minuti jooksul
* kiirabibrigaadidega kontaktmeediku pidev olemasolu (erakorralise meditsiini arst, resident, triage õde)
* pidev raadioside kiirabi, politsei ja päästeteenistustega
* vaba, automaatustega sissepääs osakonda, treppideta
* kiirabiautol lihtne, takistusteta välisjuurdepääs - parkimiskeelud
* turvateenistuse olemasolu kõrvaliste isikute blokeerimiseks
* vahetustarvikute lao olemasolu kiirabi uueks laadimiseks ( lahased, pesu, ravimid)
* reanimatsiooni- või traumasaali olemasolu
2. Kiirabi nõuded spetsialiseeritud plaanilise haigla vastuvõtu osakonnale:
* vastuvõtu osakonna dispetser kiirabiga informatsiooni vahetamiseks ja kiirabiga suhtlemiseks kontakttelefon
* haige üleandmine 10 minuti jooksul
* valvetuba elustusvahendite ja hapnikuga
3. Kiirabi nõuded maakonna keskhaigla vastuvõtu osakonnale:
* erakorralise abi andmiseks vastava ettevalmistusega valvearsti olemasolu haiglas
* 24 tundi õe valve vastuvõtu osakonnas
* koduses valves spetsialistid: anestesioloog-intensiivravi arst, kirurg-traumatoloog, günekoloog, sisearst-kardioloog vajadusel haiglasse saabumine 5-6 minuti jooksul
* kiirabiga suhtlemiseks ning konsultatsioonideks kontakttelefon
* valvetuba elustamisvahendite ja hapnikuga
4. Kiirabi nõuded väikestele, erakorralist abi mitte andvatele haiglatele:
* kiirabi ei transpordi erakorralist abi vajavaid haigeid reeglina nimetatud kategooria haiglatesse.
Vajadusel kasutatav katastroofui korral, haiglas peab olema elustamisvahendite kohver, hapnik.
MÄRKUS: Iga linna omavalitsus koos linna ja maakonnnaarstiga( volikoguga) peab kategoriseerima oma piirkonna ja vastutusala haiglad vastavalt erakorralise abi osutamise võimalustele ja kiirabi nõuetele.
II. Põhimõte kiirabi koostöö perearstidega.
1. Erakorraline perearstiabi ja kiirabi on sisult ja kvalitatiivselt erinevad.
2. Ainult entusiasmile ja eetikale põhinev erakorraline perearstiabi ei toimi.
3. Tuginedes kehtivale perearsti tööjuhendile võib perearst osutada erakorralist arstiabi väljaspool tööaega õhtu – ja öötundidel, saades selle eest lisatasu vastavalt lepingule kas omavalitsuse, haigekassa või muudest vahenditest.
4. Väljaspool vastuvõtuaega peab olema edastatud informatsioon selle kohta, kuhu ja kelle poole saab patsient pöörduda erakorralise abi vajadusel.
5. Perspektiivse lahendusena on välja pakutud vastava varustuse, sidevahendite, ettevalmistuse ja transpordivahendiga perearstirühma poolt korraldatav valve, kellel on hea koostöö kohaliku kiirabi dispetseriga.
Kiirabi vajadus eksisteerib antud kontekstis kui transport haiglasse hospitaliseerimise vajaduse korral.
6. Perearstide andmebaasid patsientide tervisliku seisundi kohta peaksid olema kasutatavad kiirabis ja erakorralise haige vastuvõtmisel statsionaarsele ravile.
MÄRKUS: kiirabi ja Perearstide Seltsi kiirabi töögrupi vahel on soovitav koostööd jätkata.
III. Põhimõte erakorralise meditsiinikeskuste erakorralise meditsiini arstide ettevalmistamisest.
1. Pöörduda SM ja TÜ arstiteaduskonna poole palvega laiendada erakorralise meditsiini eriala arstide koolitamist ( kursused, residentuur).
2. Alustada erakorralise meditsiiniõdede koolitamist TÜ ja meditsiinikoolide ja vastava tasemega haiglate baasil.
Lugupidamisega
T. Lainevee
2.12.99.a.
